Turistidele näidati võimalikult täiuslikku elu-olu Nõukogude Liidus. Nn valuutapoodides olid lauad-riiulid kvaliteetse kauba all lookas, kohalikud aga seisid järjekordades pooltühjade kaupluste ees isegi teadmata, mida seekord on müüki pandud. Igast ostetud kaubast oli nagunii kasu: kui endal polnud vaja, sai kellegagi vahetada. Eriti soovitud kauba pärast haarati sappa kaasa kasvõi terve suguvõsa.

Virus elavate turistide käest soetati lääne tooteid, mida Eestis müügil polnud. Need olid näiteks pastakad, õhukesed nailonsukkpüksid, sifoonsallid, teksad ning riided ja kilekotid, kus lääne kaubamärgid suurelt trükitud. Soome turistid smuugeldasid nõutud kaupa oma kohvrites ja müüsid Tallinnas maha. Tõestisündinud lugu räägib soomlasest, kes lasi kodumaal trükkida T-särke tekstiga "Eesti vabaks". Viru lähistele jõudnud ja särgid kotist välja võtnud, selgus talle ruttu, millise menukaubaga oli tegu. Ohtlik tegevus, aga uute T-särkide omanikud olid olnud haruldaste kehakatete üle pisarsilmi õnnelikud.

Smuugeldamine käis ka teises suunas. Eesti autorite kriitilisi, Eesti NSV tõelist olukorda kirjeldavaid tekste toodi Soome kasvõi paar lehte korraga. Hiljem avaldasid neid Eestit toetavad kirjastajad ja raadiojaamad üle terve ilma.

• Millepärast läks lääne kaup Eestis nii hästi peale?
• Tüdrukuteõhtu Virus tähistanud turist tunneb häbi eestlastele sukkpükste müümise pärast. Kuidas ta oma häbitunnet põhjendab?